Tänapäevases maailmas on võtnud suur osa infovahetusest üle reaalajasuhtluse platvormid. Enda tarbimisharjumusi vaadeldes on liikunud väga suur osa suhtlusest erinevatesse reaalaja vahenditesse. Näiteks kui tööl on vaja kellegi käest midagi küsida, siis minu käsi ei tõuse telefoni juurde. Pigem kirjutan tööl kasutatavasse reaalaja platvormi. Isiklike asjade puhul kirjutan Discordi või Facebooki.

Kui keegi peaks mulle helistama, siis see pigem ärritab mind ja tekitab küsimuse, et kas tõesti oli raske oma jutt kondenseerida kaheks lauseks ja need kirjutada. Väidetakse, et helistada on parem kuna siis saab ju kohe kätte. Minu puhul see ei kehti. Kui keegi discordi kirjutab, siis vilgub telefon samamoodi kui helistamise puhul. Piisava aja olemasolu korral võtan vastu, aga pigem olen kuskil koosolekul ja ainukene vastamisvõimalus oleks kirjalikult.

Kui tegemist on pikema mõttega võib ju emaili kirjutada. Aga miks ärrituda kõne peale? Kui nüüd analüüsida kõnede sisu, siis tihti kõneleja mõtleb jooksu pealt välja, mida Ta rääkida tahab. Kas see ei ole natukene ebaviisakas kui me läheme teise inimese aega kulutama ja tegelikult täpselt ei teagi, mida tahame? Kirjalik esitusviis sunnib inimest läbi mõtlema, mis Ta öelda tahab ja on kõigi osalejate suhtes viisakam. Eriti kuna kirjaliku vestlust pidades on reaalselt võimalus ka teiste asjadega tegeleda ilma fookust kaotamata. See muidugi sõltub inimeste võimetest ja tüübist.

Sarnased on juhtumid ka 112 kõnedega. On väga palju inimesi, kellel on takistusi rääkimise või kuulmisega. Õnneks õnnestus meil toodangusse tuua süsteem nimega SMS112, mis võimaldab kõigil 112-ga ühendust võtta kirjalikult. Kahjuks on seal ka omad puudused, seega täna mõtleme tõsiselt kuidas tekitada mingisugune kirjalik reaalajasõnumivahetuse platvorm. Või võtta mõni olemasolev kasutusele.

Minu hinnangul erinevad võimalused on head ja kindlasti ei kaota ära traditsioonilisi lahendusi, vaid pigem täiendavad nende puuduseid. Olenemata lahendusest on siiski kõige olulisem see, et need lahendused jäävad vabaks ja võrdselt kasutatavaks kõigile. Häälel ei ole mõtet kui seda ei lubata kasutada.

Internet Relay Chat (IRC)

IRC oli esimene “Instant Messaging” platvorm, mis andis ideid uute lahenduste loomiseks. Tänapäeval on kõige levinumad näiteks Discord ja Slack, mis kasutavad väga otseselt samasugust loogikat nagu IRC kunagi kasutas.

IRC loodi 1988 aastal soomlase Jarkko Oikarinen-i poolt. Tänaseks ei ole IRC enam laiatarbe kasutuses, aga jätkuvalt on miljoneid inimesi, kes kasutavad erinevaid IRC võrke. Üldiselt on väga spetsiifilised huvigrupid, kes IRC-d kasutavad. Näiteks mõne vabavaralise toote arendusmeeskonnad või mõne mängu kommuunid.

IRC toimib klient-server põhimõttel. Nii kliente kui servereid on mitmesuguseid. Serveripoolne osa moodustab “võrgu”. Mitu serverid pakuvad ühte võrku. Täna popullaarseimad on Freenode ja Quakenet. Viimast olen isiklikult kasutanud juba umbes aastast 2005. Viimastel aastatel on paljud kommuunid kolinud Discordi üle ja seega viimati käivitasin IRC kliendi aastal 2018.

Kui ma IRC-d kasutama hakkasin siis tüüpiliselt olid igas serveris teemapõhised kanalid ehk jututoad. Igas kanalis oli tavaliselt mitu BOT-i, mis olid siis mingi eesmärgiga loodud robotid. Bot-e sai niid inimesed ise luua kui ka võrgupakkuja pakkus mingeid bot-e. Quakeneti põhiline bot on Q, kelle saab tellida oma kanalisse kui on piisav arv kasutajaid kanalis. Q tegeleb õiguste haldusega ja määrab privileege. Näiteks kanali omaniku ja operaatorid, kes saavad siis inimesi kanalist välja visata ja modereerida. Q-ga sai ka registreerida oma hüüdnime ja seostada emailiga, et keegi teine Sinu nimel esineda ei saaks.

Samuti oli igas kanalis ka mingi bot, mis kogus ajalugu. Näiteks, kes räägib kõige rohkem ja erinevaid tsitaate. Üks hetk tõi Quakenet täiesti ametliku boti, nimega D, mis siis kogub ise ajalugu ja näitab statistikat. Samuti on olemas bot nimega S, mis tagab spämmimise vastu kaitse.

Erinevates kanalites olid erinevad botid. Oli nalja ja tsitaadibot-e, samuti olid ka arendust hõlbustavad botid, kes näiteks lõid piletihaldusüsteemi bugipileteid läbi jututoakanalis öeldu.

IRC-ga on olnud palju probleeme nii turvalisusega kui erinevate kommuunide vahelisi konflitke. Aga tänu IRC-le on meie suhtlusmaastik täna selline nagu see on. Kindlasti tugev teerajaja.

Domain Name System (DNS)

Erinevalt IRC-st on DNS väga tugevalt kasutuses kõigi interneti kasutajate poolt. Ilma DNS-ita peaks IP-sid peast teadma, kes seda küll jõuaks? Ning muidugi tänapäevases maailmas on tihti ühe IP peal ka mitu veebilehte, mis on siis virtuaalselt nime põhjal eristatavad. Kui nime ei saaks kasutada, peaks iga sait olema oma IP peal (IP-d on niigi otsa saamas) või siis peaks aadressiribal peale IP-d iga saidi jaoks oma kaust olema. See on äärmiselt ebamugav ja tänapäeval mõeldamatu.

Kuigi DNS on väga töökindel ja arenenud süsteem, on see natukene siiski ajale jalgu jäänud. Erinevad grupeeringud on mõelnud erinevaid lahendusi, aga viimane on “DNS over HTTPS” ehk siis DoH. DoH-i põhimõte on tavapärase krüpteerimata DNS-i asemel pakkuda DNS-i üle HTTPS protokolli.

See lahendus on tekkinud palju vaidlusi ja halba verd kuna selliselt ei saa näiteks interneti teenusepakkuja pealt kuulata, mis saite külastatakse. Samuti on inimeste vabadusi piiravates võrkudes raskem blokeerida teatud sisu.

Kindlasti on mõttel mingit jumet, aga siinkohal ei hakkaks konkreetset arvamust avaldama kuna tegemist on väga värske asjaga. Huvilised saavad tutvuda näiteks Mozilla implementatsiooniga.

Ükskõik kuhu internet edasi ei areneks, DNS-i laadne toode pakub hädavajalikku mugavust, millest ei soovi kohe kindlasti loobuda.

Läbi aegade on inimestel tekkinud hoomamatu arv ideid, tõenäoliselt on sama palju ideid, mis oleks mingis kontekstis või ajahetkel ka head. Järgnevalt on kolm näidet, mis oleksid võinud olla väga edukad, aga kas keskkond või aeg ei olnud nende jaoks sobiv. Inimesed üldjuhul teiste vigadest ei õpi, aga üritame?

Estobuntu!!?

Estobuntu mõju eesti arvutikasutajatele on kindlasti väga positiivne, aga kas oleks saanud paremini? Fakt on see, et tänaseks on estobuntu külmunud projekt.

Minu hinnangul on oma distributsiooni tegemine ülepingutatud. Jah, uhke värk kui ikka oma distributsioon on, aga miks? Palju mõttekam oleks olnud, kui oleks loodud metapakett, mis oleks toonud keskmisele eesti kasutajale vajalikud featuurid nagu näiteks ID-kaardi tarkvara ja eesti keele (tänaseks ubuntus olemas).

Aga kahjuks lõpetati ubuntu jaoks ID-kaardi tarkvara pakendamine, Estobuntu tegemise asemel oleks palju tänuväärsem selle projekti ette võtmine. Miks mitte mõne kooliaine raames? Korralik “pipeline” ka taha ning on võimalus automaatselt kompileerida ja pakendada mitme operatsioonisüsteemi jaoks. Tõenäoliselt saab omajagu progeda ka…

Kahjuks või õnneks on tihti IT-inimestel huvi tegeleda vähest väärtust pakkuvate tegevustega. Näiteks selle blogi loomisel pidin ikka korralikult pingutama, et ei installeeriks wordpressi oma virtuaalserverisse ja kasutaks WordPress.com teenust. Jah wordpressi install võtaks loetud minutid, aga kindlasti mitu korda rohkem kui wordpress.com-il registreerumine. Õnneks sain ennast joonele ja ei teinud väheväärtuslikku tegevust.

Blogspot!

Paljud kindlasti juurdleks, et kas blogspot on ebaõnnestunud või mitte. Minu arust on ja mitte mingil juhul ei soovita seda kasutada.

Paljud soovitavad Bloggerit (uus bränd ei muuda vana asja paremaks) kasutada isiklikes saitideks kui ei soovi raha teenida. Mina ei soovita. Blogger võib täiesti suvalisel hetkel kogu blogi ära kustutada kuna blogi on Bloggeri oma. Jah, on võimalik eksportida blogi sisu ja näiteks WordPressi importida, aga kui tihti keskmine inimene ekspordib?

Raha teenimiseks blogger ei sobi. On küll Google toode, aga Google otsingumootoris väga palju bloggeri blogid välja ei paista. Bloggeri reputatsioon on väga nõrk. Kui blogipidaja ei suuda 5 eurot kuus ( https://m.do.co/c/b6a260ee91a7 ) maksta, et näiteks WordPressi ise majutada oma domeeni peal, siis kui tõsiseltvõetav see on? Samuti ei võimalda blogger e-poodi teha, WordPress võimaldab.

Kui juba jutt ise majutamise peale läks, siis blogger pakub ainult teenust. WordPress pakub tarkvara ja see on WordPressi suur eelis. Mina leidsin WordPressi ainult tänu sellele, et otsisin kodulehe mootorit. Lõpuks valisin küll Joomla, aga olen ka mitmeid WordPressi lehti loonud. Ja kui mingi hetk oled isemajutatud WordPressiga Sina peal ja soovid tarkvara arendamist proovida, siis lase käia: https://make.wordpress.org/core/handbook/

Täna on bloggeri turuosa nõrk 1% blogide kategoorias kui WordPressil on 60% ja kogu saitidest 35%. Ise nähtutest on kas kellegi piltide jagamine blogspotis, mõni algaja blogija või siis mingi spämmisait.

Bloggeril oli Blogspoti aegadel alguses päris hea edu. Nad oleksid võinud selle pealt kapitaliseerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks müüdi platvorm Googlele maha. Kohe peale seda kadus ära võimekus blogi ise majutada. Suure rahaga võib platvormi üleval hoida ja isegi häid featuure teha nagu näiteks kunagine Picasa integratsioon. Kuid asjal kaob sisu.

Orkut

Enne Facebooki oli minul orkuti profiil. Mulle meeldis orkut. Aga ka mina loobusin sellest…

Mängud. Sotsiaalmeedia revolutsiooni on alati vedanud noored inimesed. Tol ajal olid veebimängud väga popid, eriti flashil põhinevad. Facebook sai sellest aru ja orkut ei saanud.

Kujunduse muutused. Selle asemel, et läbi mõelda kasutaja teekond ja analüüsida enimkasutatavaid tegevusi, üritas orkut teha enda arust ilusat asja. Tulemuseks oli uus disain, mis oli küll ilusam, aga kasutatavus oli nõrk ning asjad olid peidus. Facebook sai sellest aru ja hoidis keskkonda lihtsana.

Kiirus. Õigemini selle puudumine. Orkut oli väga aeglane. On tehtud erinevaid uuringuid, mis tõestavad, et kasutaja ei kannata aeglast veebi. Pigem olgu lihtsamalt disainitud kui aeglane.

Samuti ei suudetud orkutit turvata piisavalt. Vahepeal tekkis väga palju kasutajaprofiile, mis spämmisid ja ahistasid inimesi.

Isegi oma vigadega oli orkut mitmete inimeste jaoks huvitav koht, kus üksteisega üle veebi aega veeta ja mõtteid vahetada. Peale orkutit tuli Google+, mis ei hakanudki kunagi korralikult tööle.

Erinevad lahendused, mis ei ole oma täit potentsiaali realiseerinud, ei pruugi alati olla ebaõnnestunud. Nii Estobuntu, Blogger kui ka Orkut on omal ajal oma rolli täitnud ja mitmetele inimestele rõõmu valmistanud. Vanadel asjadel on komme tagasi tulla ja halbadel ideedel on harjumus küpseda headeks ideedeks.